George Orwell: „1984”

Uuskeel oli Okeaania ametlik keel ja see oli loodud selleks, et rahuldada ingsotsi ehk inglise sotsialismi ideoloogilisi vajadusi. 1984. aastal ei olnud veel kedagi, kes oleks kasutanud uuskeelt ainsa suulise vхi kirjaliku suhtlemisvahendina. Selles keeles olid kьll kirjutatud «Timesi» juhtkirjad, aga see oli tour de force, millega sai hakkama ьksnes asjatundja. Eeldati, et uuskeel tхrjub vanakeele (ehk normeeritud inglise kirjakeele) lхplikult vдlja nii umbes aastaks 2050. Seni aga tugevnes tema positsioon pidevalt ja kхik Partei liikmed pььdsid oma igapдevases kхnes kasutada jдrjest rohkem ja rohkem uuskeele sхnu ja grammatilisi vorme. 1084. aasta keelepruuk, mis oli fikseeritud uuskeele sхnaraamatu ьheksandas ja kьmnendas trьkis, oli ьleminekuaste ja sisaldas palju ьlearuseid sхnu ja arhaisme, mis olid mддratud keele uuenedes hддbuma. Siin me vaatleme keele lхplikku, tдiustatud astet, nii nagu see on fikseeritud sхnaraamatu ьheteistkьmnendas trьkis.

Uuskeele eesmдrgiks ei olnud mitte ьksnes tagada vдljendusvahendeid ingsotsi jьngritele omasele maailmavaatele ja vaimulaadile, vaid ьhtlasi teha kхik teised mхtlemisviisid vхimatuks. Mхeldud oli, et kui uuskeel on ьkskord lхplikult omaks vхetud ja vanakeel unustatud, siis on ketserlik mхte, s. t. mхte, mis lдheb lahku ingsotsi pхhialustest, sхna otseses mхttes mхeldamatu, vдhemalt sedavхrd, kui mхte sхltub sхnadest. Uuskeele sхnavara oli kokku pandud nii, et selle abil sai tдpselt ja sageli pдris tabavalt vдljendada mхtteid, mida Partei liige ьldse vхis tahta vдljendada, kusjuures vдlistatud olid kхik teised mхtted ja ka vхimalus kaudsel teel nendeni jхuda. Seda saavutati osalt uute sхnade leiutamisega, peamiselt aga soovimatute sхnade vдljajдtmise ja allesjддnud sхnade laasimisega ketserlikest tдhendustest, vхi kui vдhegi vхimalik, kхikidest kхrvaltдhendustest. Vхtame lihtsa nдite. Sхna vaba oli olemas ka uuskeeles, aga seda sai kasutada ainult niisugustes sedastustes nagu «see koer on kirbuvaba» vхi «see pхld on umbrohuvaba». Seda ei saanud kasutada vanas tдhenduses «poliitiliselt vaba» vхi «vaimselt vaba», sest poliitilist ja vaimset vabadust ei olnud enam olemas isegi mхistena ja need jдid selle tхttu paratamatult tдhistamata. Sхnavara vдhendamine oli seatud omaette eesmдrgiks, tдiesti lahus otseselt ketserlike sхnade vдljajuurimisest, ja eluхigust ei jдetud ьhelegi sхnale, ilma milleta oli vхimatu lдbi ajada. Uuskeelt ei loodud mitte selleks, et avardada, vaid selleks, et ahendada mхtlemisvхimalusi, ja kaudselt teenis seda eesmдrki sхnavaliku kдrpimine miinimumini.

Uuskeel loodi meil praegu kasutatava inglise keele pхhjal, ometi ei mхistaks tдnapдeva inglise keele kхneleja paljusid uuskeele lauseid, isegi kui need ei sisalda uusi sхnu. Uuskeele sхnavara jagunes kolme rьhma: A-sхnastik, B-sхnastik (liitsхnad) ja C-sхnastik. Lihtsam on vaadelda iga rьhma eraldi; grammatikaprobleeme vхib aga kдsitleda A-sхnastikule pьhendatud osas, sest samad reeglid kehtisid kхigi kolme rьhma puhul.

 

A-sхnastik. A-sхnastik sisaldas igapдevase elu toiminguid, nagu sццmine, joomine, tццtamine, riietumine, trepist ьlesminek ja allatulek, transpordivahendite kasutamine, aiapidamine, toidukeetmine jms., tдhistavaid sхnu. See koosnes peaaegu tдielikult sхnadest, mida meiegi kasutame, nagu lццk, jooks, koer, puu, suhkur, maja, pхld, aga tдnapдeva inglise keele sхnavaraga vхrreldes oli nende hulk ддrmiselt vдike ja nende tдhendus palju rangemalt piiritletud. Kahemхttelisus ja tдhendusvarjundid olid neist vдlja roogitud. Niipalju kui seda oli vхimalik saavutada, oli selle rьhma uuskeelesхna lihtsalt ьks stakaato-heli, mis vдljendas ьhte selgepiirilist mхistet. Oleks olnud tдiesti vхimatu kasutada A-sхnastikku ilukirjanduslikel eesmдrkidel vхi poliitilises vхi filosoofilises vдitluses. See oli mхeldud ainult selleks, et vдljendada lihtsaid eesmдrgistatud mхtteid, mis tavaliselt puudutasid konkreetseid esemeid ja fььsilist tegevust.

Uuskeele grammatikal oli kaks silmatorkavat iseдrasust. Neist esimene oli sхnaliikide peaaegu tдielik vahetatavus. Igat sхna, mis keeles esines (pхhimхtteliselt kдis see ka vдga abstraktsete sхnade, nдiteks kas ja kuna kohta), vхis kasutada ьhtviisi kui verbi, noomenit, adjektiivi vхi adverbi. Sьnonььme pььti vдhendada, niipalju kui vхimalik, ja see tingis ise juba paljude sхnade kadumise. Nдiteks puudus uuskeeles sхnatьvi mхte-. Selle koha oli sisse vхtnud sхnatьvi oim-, millest sai (sobiva tьvevokaaliga) moodustada nii noomeni (oim, -a) kui verbi (oimama). Kusjuures siin ei jдrgitud mingit kindlat pхhimхtet: mхnikord oli see endine noomen, mida sдilitati, mхnikord aga verb. Isegi kui sarnase tдhendusega noomen ja verb ei olnud omavahel etьmoloogiliselt seotud, tхrjuti ьks vхi teine neist sageli vдlja. Nдiteks ei olnud uuskeeles niisugust sхnatьve nagu lхik-, sest selle tдhendust kattis piisavalt noomenverb nuga. Adjektiive moodustati sufiksi -lik ja adverbe sufiksi -likult liitmise teel noomen-verbile. Sel kombel saadi nдiteks adjektiiv marulik, tдhendusega ‚дge’, ja adverb marulikult, tдhendusega ‚дgedalt’. Teatavasti tдnapдevalgi kдibel olevad adjektiivid, nagu hea, tugev, suur must ja pehme, sдilitati, aga nende koguhulk oli vдga vдike. Ja nende jдrel ei olnud ka suurt vajadust, sest peaaegu iga omadussхnalist tдhendust sai tuletada sufiksi -lik liitmise teel noomen-verbile. Ja alles ei jддnud ainustki praegu kдibel olevat adverbi, vдlja arvatud need vдhesed, millel oli juba enne lхpp -likult: jдrelliidet -likult hakati kasutama erandita. Nдiteks asendati sхna hдsti sхnaga healikult.

Lisaks sellele sai mis tahes sхna — ja seegi kehtis pхhimхtteliselt iga sхna puhul, mis keeles esines, — eitada eesliite eba- lisamise teel vхi tugevdada eesliite lisa- vхi veelgi suurema rхhu andmiseks kaksis- abil. Nii saadi ebakьlm, tдhendusega ‚soe’, ja lisakьlm vхi kaksislisakьlm, tдhendusega vastavalt ‚vдga kьlm’ ja ‚ддrmiselt kьlm’. Ka oli vхimalik, nii nagu kaasaja inglise keeleski, modifitseerida peaaegu iga sхna tдhendust selliste eesliidete abil nagu enne-, pдrast-, ьlem-, alam- jne. See meetod vхimaldas sхnavara tohutult kokku suruda. Kuna oli olemas nдiteks sхna hea, siis puudus vajadus niisuguse sхna jдrel nagu halb, sest vastavat tдhendust vдljendas samavддrselt — vхi tegelikult isegi paremini — ebahea. Niisuguste vastandsхnade paari puhul oli vaja ainult otsustada, missugune nendest vдlja jдtta. Vхis nдiteks adjektiivi tume asendada adjektiiviga ebahele vхi adjektiivi hele adjektiiviga ebatume, vastavalt oma дranдgemisele.

Uuskeele grammatika teine tunnusjoon oli tema reeglipдrasus. Vдlja arvatud mхned erandid, millest tuleb juttu allpool, muudeti sхnu ьhtede ja samade reeglite jдrgi. Nii oli kхigi verbide lihtmineviku 3. pццrde lхpp -s. Tooma minevik oli toos, tulema minevik tules jne. Kadusid niisugused vormid nagu tuli, pesi, tхi, oli jne. Omadussхnade vхrdlemisel kasutati alati tunnuseid -m ja -im (truu, truum, truuim); ebareeglipдraseid vorme ja kхige abil moodustatud ьlivхrret ei tunnistatud.

Erandlikult vхisid kддnduda veel ainult isikulised, siduvad ja nдitavad asesхnad. Kхigi nende puhul oli sдilinud traditsiooniline uusus, vдlja arvatud see, et siduv asesхna kes oli tarbetuna kхrvale jдetud ja nii olendite kui esemete kohta kasutati asesхna mis. Teatavaid ebareeglipдrasusi oli ka sхnade tuletamises, johtuvalt suupдrase kхnekeele nхuetest. Sхna, mida oli raske hддldada vхi mida kalduti valesti kuulma, kuulutati ipso facto halvaks sхnaks: mхnikord kasutati sel puhul eufoonia asjus lisahддlikuid vхi siis sдilitati vananenud vorm. Aga see vajadus andis end tunda pхhiliselt B-sхnastiku puhul. See, miks hддlduse hхlbustamisele nii suurt tдhelepanu pццrati, selgub tagapool.

 

B-sхnastik. B-sхnastik koosnes sхnadest, mis olid moodustatud teadlikult poliitilistel eesmдrkidel, see tдhendab sхnadest, mis lisaks sellele, et neil oli igal ьksikjuhul oma poliitiline tдhendus, olid mхeldud sisendama neile, kes neid sхnu kasutasid, soovitavat vaimset hoiakut. Ingsotsi pхhialuseid tдielikult mхistmata oli neid sхnu raske хigesti kasutada. Mхnel juhul sai neid vanakeelde vхi isegi A-sхnastikust vхetud sхnadesse ьmber panna, aga see nхudis tavaliselt pхhjalikku ьmbersхnastust ja tхi kaasa teatavate ьlemtoonide kaotsimineku. B-sхnad olid nagu mдrgid omamoodi kiirkirjast, mis koondas terve ideede ahela mхnesse silpi, olles samal ajal tдpsem ja jхulisem kui tavaline kхnekeel.

B-sхnavara moodustasid eranditult liitsхnad(2). Need koosnesid kahest vхi enamast sхnast vхi sхnaosast, mis olid kokku joodetud hхlpsasti hддldatavasse vormi. Saadud ьhend oli alati noomen-verb ja muutus reeglipдraselt. Vхtame nдiteks sхna heaoim, mis tдhendas umbkaudu ‚хigeusklikkus’, vхi kui seda kдsitati verbina, siis ‚хigeuslikult mхtlema’. See muutus jдrgmiselt: noomen-verb heaoim, lihtminevik heaoimas, v-partitsiip heaoimav, tud-partitsiip heaoimatud, adjektiiv heaoimlik, adverb heaoimlikult ja verbaalnoomen heaoimur.

B-sхnavara moodustamisel ei olnud aluseks mingit etьmoloogilist plaani. Liitsхnu vхis moodustada kхikidest sхnaliikidest ja koostisosi vхis suvaliselt jдrjestada ja hддlduse hхlbustamiseks moonutada, sдilitades seejuures viite nende pдritolule. Sхnas roimoim (‚mхtteroim’) oli oim nдiteks pхhisхna, sхnas oimpol (‚mхttepolitsei’), aga tдiendsхna, kusjuures sхnast politsei olid дra jдetud viimased silbid. Suuremate raskuste tхttu eufoonia taotlemisel esines B-sхnastikus rohkem ebareeglipдraseid vorme kui A-sхnastikus. Pхhimхtteliselt vхis muidugi kхiki B-sхnastiku sхnu muuta ja nad kхik muutusid tдpselt ьhel ja samal viisil.

Mхnel B-sхnal oli ьlimalt peeni tдhendusvarjundeid, mida vaevalt vхis mхista see, kes polnud omandanud keelt tervikuna. Vхtame nдiteks tььpilise lause ьhest «Timesi» juhtkirjast: Vanaoimur ebakхhttunneb ingsotsi. Kхige lьhem tхlge, mida sellest vanakeelde saaks teha, oleks midagi niisugust: «Nendel, kelle mхttemaailm on vдlja kujunenud enne Revolutsiooni, ei saa olla tдielikku emotsionaalset arusaamist inglise sotsialismi pхhialustest.» Aga see pole adekvaatne tхlge. Kхigepealt, selleks et mхista uuskeelse lause tдit mхtet, pidi inimene selgesti teadma, mida tдhendab ingsots. Pealegi oskas ainult see, kes oli pхhjalikult sьvenenud ingsotsi, tдiel mддral hinnata sхna kхhttunne tдit jхudu; kхhttunne eeldas pimedat, vaimustunud heakskiitu, mida meie ajal on raske ette kujutada; vхi siis sхna vanaoim, mis oli lahutamatult seotud niisuguste mхistetega nagu pahelisus ja dekadents. Aga teatavate uuskeele sхnade, nдiteks sхna vanaoim erifunktsioon ei seisnud mitte niivхrd mхtete vдljendamises kui nende hдvitamises. Need sхnad, mida oli paratamatult vдhesel hulgal, olid oma tдhendust pidevalt avardanud, kuni nad sisaldasid endas terveid sхnade kogumeid, mida vхis nььd kхrvale jдtta ja unustada, sest neid kattis piisavalt ьksainus kхikehхlmav termin. Peamiseks raskuseks, millega uuskeele sхnaraamatu koostajad maadlesid, ei olnud mitte uute sхnade vдljamхtlemine, vaid see, et kui need sхnad olid vдlja mхeldud, tuli kindlaks mддrata, mida nad tдhendavad, s. t. tuli kindlaks mддrata, mis sхnarьhma nad oma olemasoluga vдlja tхrjuvad.

Nagu me sхna vaba puhul juba nдgime, oli mхnikord mugavuse pдrast alles jдetud sхnu, millel oli algselt olnud ketserlik tдhendus, aga ainult puhastatuna soovimatutest tдhendusvarjunditest. Lхputu hulk teisi sхnu, nagu au, хiglus, moraal, internatsionalism, demokraatia, teadus ja religioon, olid aga lihtsalt lakanud olemast. Neid katsid mхned vaipsхnad, ja kattes neid, hдvitasid nad. Nдiteks kхik sхnad, mis rьhmitusid niisuguste mхistete nagu vхrdsus ja vabadus ьmber, sisaldusid ьhesainsas sхnas roimoim, kuna kхik sхnad, mis rьhmitusid niisuguste mхistete nagu objektiivsus ja ratsionaalsus ьmber, sisaldusid ьhesainsas sхnas vanaoim. Tдpsem mддratlus oleks olnud ohtlik. Partei liikmeilt nхuti silmaringi, mis sarnanes vanade heebrealaste silmaringiga, kes teadsid, ilma et nad palju muud oleksid teadnud, et kхik teised rahvad peale nende kummardavad ebajumalaid. Neil polnud vaja teada, et nende jumalate nimi on Baal, Osiris, Moolok, Astaroth jne.; mida vдhem nad neist teadsid, seda parem nende хigeusklikkusele. Nad teadsid Jehoovat ja Jehoova kдske, ja seega nad teadsid, et kхik teise nimega vхi teiste atribuutidega jumalad on ebajumalad. Umbes samamoodi teadis ka Partei liige, mida хige kдitumine nхuab, ja teadis vaid ддrmiselt дhmaselt ja ьldjoontes, missuguseid kхrvalekaldumisi sellest esineb. Nдiteks tema suguelu reguleerisid tдielikult kaks uuskeele sхna seksroim (seksuaalne ebamoraalsus) ja heaseks (karskus ja kasinus). Seksroim kattis kхikvхimalikke seksuaalseid hдlbeid. Siia alla kдisid liiderlikkus, abielurikkumine, homoseksualism ja muud perverssused ja lisaks sellele veel normaalne vahekord ainult selle enda pдrast. Polnud mingit vajadust neid eraldi ьles lugeda, sest nad kхik olid vхrdselt taunitavad ja pхhimхtteliselt surmanuhtlusega karistatavad. Kui C-sхnastikus, mis koosnes teaduslikest ja tehnilistest terminitest, oligi tarvis tдpsemalt eristada seksuaalvддrastusi ja tuua дra nende nimetused, siis tavalisel kodanikul polnud neid vaja. Ta teadis, mida tдhendab heaseks — s.o. normaalne vahekord mehe ja naise vahel, mille ainsaks eesmдrgiks oli sigitada lapsi, kusjuures naine ei tohtinud saada fььsilist naudingut; kхik muu oli seksroim. Uuskeeles oli peaaegu vхimatu arendada mingit ketserlikku mхtet kaugemale tхdemusest, et see on ketserlik, — teispool seda punkti puudusid vajalikud sхnad.

Рkski B-sхnastiku sхnadest polnud ideoloogiliselt neutraalne. Paljud neist olid eufemismid. Nдiteks sellised sхnad nagu lхbulaager (sunnitццlaager) vхi ramin (rahuministeerium, s. t. sхjaministeerium) tдhendasid peaaegu tдielikku vastandit sellele, mida nad nдiliselt vдljendasid. Teisest kьljest ilmutasid mхned sхnad siirast ja pхlglikku arusaamist Okeaania ьhiskonna tхelisest loomusest. Nдiteks niisugune sхna nagu prolesццt, mis tдhendas odavat meelelahutust ja valeinformatsiooni, mida Partei laiadele massidele pakkus. Teised sхnad jдlle olid ambivalentsed, tдhendades Partei puhul head, tema vaenlaste puhul aga halba. Ja lisaks sellele oli veel terve hulk sхnu, mis esimesel pilgul tundusid olevat lihtsalt lьhendid ja mille ideoloogiline vдrving ei tulenenud mitte nende tдhendusest, vaid struktuurist.

Niipalju kui vхimalik, paigutati kхik see, millel oli vхi millel vхis olla mingigi poliitiline tдhendus, B-sхnastikku. Kхigi organisatsioonide, doktriinide, riikide, institutsioonide vхi avalike hoonete nimetust kдrbiti, et seda mugandada ьheksainsaks, kergesti hддldatavaks, vхimalikult vдikese osiste pдritolule viitavate silpide arvuga sхnaks. Nдiteks Tхeministeeriumi arhiiviosakonda, kus tццtas Winston Smith, nimetati arhos, kirjandusosakonda kirjos, televisiooniosakonda teleos jne. Ja seda ei tehtud mitte ainult aja kokkuhoiu huvides. Juba 20. sajandi algkьmnenditel olid niisugused otsakuti lьkitud sхnad ja fraasid poliitilisele keelele iseloomulikud, ja seejuures tдheldati, et seda laadi lьhendite kasutamise tendents ilmnes eeskдtt totalitaarse korraga riikides ja organisatsioonides. Nдiteks vхiks tuua niisugused sхnad nagu nats, Gestapo, Komintern ja agitprop. Algul kohaldati seda moodust n.-ц. instinktiivselt, aga uuskeeles kasutati seda juba kindla eesmдrgiga. Saadi aru, et niimoodi sхnu lьhendades ahendatakse ja muudetakse mдrkamatult nende tдhendust, lхigates lдbi suurema osa assotsiatsioone, mis muidu nendega seostuksid. Nдiteks sхnad Kommunistlik Internatsionaal toovad silme ette koondpildi ьlemaailmsest vendlusest, punastest lippudest, barrikaadidest, Karl Marxist ja Pariisi Kommuunist. Sхna Komintern aga juhib mхtte ainult ьhele kompaktsele organisatsioonile ja selgelt mддratletud doktriinide kogumile. See vastab millelegi niisama kergesti дratuntavale ja oma otstarbelt niisama piiratule nagu tool vхi laud. Komintern on sхna, mida vхib vдlja цelda peaaegu ilma mхtlemata, samal ajal kui Kommunistlik Internatsionaal on midagi niisugust, mis sunnib kas vхi viivukski peatuma. Samuti tekib niisuguse sхna puhul nagu Tхmin hoopis vдhem assotsiatsioone kui Tхeministeeriumi puhul ja need on kergemini kontrollitavad. Sellest siis ka pььd sхnu lьhendada, kus iganes vхimalik, ja peaaegu liialdatud hool, mida rakendati selleks, et teha kхik sхnad kergesti hддldatavaks.

Uuskeeles kaalus eufooria ьles kхik muud aspektid peale tдhenduse tдpsuse. Grammatika reeglipдrasus ohverdati sellele alati, kui see tundus olevat pхhjendatud. Ja tдiesti хigustatult, sest vaja lдks, eeskдtt poliitilisteks eesmдrkideks, ьhemхttelise tдhendusega lьhikesi kдrbitud sхnum, mida saaks kiiresti kuuldavale tuua ja mis дrataksid rддkija teadvuses minimaalselt vastukaja. See, et peaaegu kхik B-sхnastiku sхnad olid ьpris sarnased, ainult suurendas nende mхju. Peaaegu eranditult olid need sхnad — heaoim, Ramin, prolesццt, seksroim, lхbulaager, ingsots, kхhttunne, oimpol ja loendamatud muud — kahe- vхi kolmesilbilised, rхhuga vхrdselt esimesel ja viimasel silbil. Nende kasutamine tingis vatrava kхnestiili, mis oli ьhtaegu stakaatolik ja monotoonne. Ja see oli just see, mida taotletigi. Eesmдrgiks oli muuta kхne, ja eriti kхne, mis ei olnud ideoloogiliselt neutraalne, teadvusest nii sхltumatuks kui vдhegi vхimalik. Igapдevases elus oli kindlasti vaja, vдhemalt mхnikord, enne mхtelda, kui sa midagi ьtlesid, aga Partei liige, kellelt oodati seisukohavхttu mхnes poliitilises vхi eetilises kьsimuses, pidi olema vхimeline pritsima хigeid seisukohti niisama automaatselt nagu kuulipilduja pritsib kuule. Selleks valmistas teda ette treening, keel andis talle peaaegu lollikindla instrumendi, ja sхnade tsensuur oma kalgi kхla ja teatava tahtliku inetusega, mis oli kooskхlas ingsotsi vaimuga, aitas asjale veelgi kaasa.

Ja kaasa aitas ka asjaolu, et valida oli vдga vдhe sхnu. Meie keelega vхrreldes oli uuskeele sхnavara imevдike ja pidevalt leiutati moodusi, kuidas seda veelgi kahandada. Tхepoolest, uuskeel erines enamikust teistest keeltest sellega, et sхnavara vдhenes iga aastaga, selle asemel et suureneda. Ja see kahanemine tuli aiva kasuks, sest mida vдiksem oli valikuvхimalus, seda vдiksem oli kiusatus mхtlema jддda. Lхppkokkuvхttes loodeti jхuda niikaugele, et artikuleeritud kхne vдljub kхrist ilma kхrgema nдrvitalitluse osavхtuta. Seda eesmдrki tunnistati ausalt uuskeele sхnas prддkpruuk, tдhendusega ‚prддksuma nagu part’. Nagu mitmed teisedki sхnad B-sхnastikus, oli ka prддkpruuk tдhenduselt ambivalentne. Kui vдljaprддksutud arvamused olid хigeusklikud, siis vдljendas see sхna ьksnes heakskiitu, ja kui «Times» viitas mхnele Partei kхnemehele kui kaksislisahea prддkpruukurile, siis kхlas see meeldiva ja vддrtusliku komplimendina.

 

C-sхnastik. C-sхnastik oli teistele tдienduseks ja koosnes lдbinisti teaduslikest ja tehnilistest terminitest. Need sarnanesid tдnapдeval kasutatavate teaduslike terminitega ja neid tuletati samadest tьvedest, aga tavakohaselt kanti hoolt nende range mддratlemise eest ja laasiti nad soovimatutest tдhendusvarjunditest. Nad allusid samadele grammatikareeglitele kui kahe ьlejддnud sхnastiku sхnadki. Igapдevases kхnekeeles vхi poliitilises arutluses esines C-rьhma sхnu aga vдhe vдhe. Iga teaduslik tццtaja vхi tehnik vхi leida kхik talle vajaminevad sхnad tema eriala tarvis koostatud loendist, aga harva oli tal tдielikumat ьlevaadet teistes loendites esinevatest sхnadest. Neid sхnu, mis olid ьhised kхikides loendites, oli vдga vдhe ja polnud olemas sхnavara, mis oleks vдljendanud teaduse kui vaimulaadi vхi mхtlemisviisi funktsioone, sхltumata selle eriharudest. Ja muidugi puudus ka sхna mхiste ‚teadus’ tдhistamiseks, sest kхik teadused, mida see sхna oleks vхinud kokku vхtta, olid juba piisavalt kaetud sхnaga ingsots.

Eeltoodud ьlevaatest on nдha, et uuskeeles on ketserlike mхtete vдljendamine — ьlalpool vдga madalat taset — peaaegu vхimatu. Muidugi oli vхimalik vдga tahumata kujul kuuldavale tuua midagi ketserlikku, mis kхlas nagu pьhaduseteotus. Nii nдiteks oli vхimalik цelda: Suur Vend on ebahea. Aga seda vдidet, mis kхlas хigeuslike kхrvus lihtsalt kui ilmne absurdsus, ei olnud vхimalik mхistuslike argumentidega toetada, sest vajalikke sхnu ei olnud lihtsalt olemas. Ingsotsile vaenulikke mхtteid sai mхlgutada ьksnes дhmasel sхnatul kujul ja neid sai tдhistada vaid vдga venivate terminitega, mis panid ьhte patta ja mхistsid hukka terveid ketserluse rьhmi, neid tдpsemalt mддratlemata. Tegelikult sai uuskeelt ketserlikel eesmдrkidel kasutada ainult mхnda tema sхna omavoliliselt vanakeelde tagasi tхlkides. Nдiteks oli uuskeeles vхimalik цelda: Kхik inimesed on vхrdsed, aga ainult selle mхttes, nagu vanakeeles oli vхimalik цelda: Kхik inimesed on punapдised. See lause ei olnud grammatiliselt vigane, aga vдide, mida ta sisaldas, oli ilmselt vддr, s. t. kхik inimesed on suuruse, kaalu ja jхu poolest vхrdsed. Poliitilise vхrdsuse mхistet ei olnud enam olemas ja jдrelikult oli see kхrvaltдhendus sхnast vхrdne vдlja puhastatud. 1984. aastal, kui vanakeel oli veel normaalne suhtlemisvahend, oli teoreetiliselt olemas oht, et uuskeele sхnu kasutades vхib mхnele meelde tulla nende algne tдhendus. Tegelikult polnud ьhelgi kaksisoima hдsti omandanud inimesel raske seda vдltida, ja mхni pхlvkond hiljem ei oleks enam isegi niisuguse vддratuse vхimalust olnud. Uuskeele kui oma ainsa keelega ьleskasvanud inimene ei oleks lihtsalt teadnud, et sхnal vхrdne on kunagi olnud kхrvaltдhendus ‚poliitiliselt vхrdne’ vхi et vaba on kunagi tдhendanud ‚vaimselt vaba’, nii nagu inimene, kes pole iial midagi malest kuulnud, ei tea lipu ja vankri kхrvaltдhendust. Tal oleks vхimatu olnud sooritada paljusid kuritegusid ja eksisamme, sest neil poleks olnud nime ja nad oleksid olnud selle tхttu kujuteldamatud. Ja oli ette nдha, et aja mццdudes muutuvad uuskeele iseloomulikud tunnused ьha valdavamaks: et tema sхnavara jддb jдrjest vдiksemaks, et sхnade tдhendus muutub jдrjest kitsamaks ja et vхimalus neid sobimatus seoses kasutada aina kahaneb.

Kui vanakeel oleks olnud kord lхplikult vдlja tхrjutud, oleks ka viimane side minevikuga olnud lдbi lхigatud. Ajalugu oli juba ьmber kirjutatud, aga siin-seal oli veel sдilinud puudulikult tsenseeritud minevikukirjanduse fragmente, ja niikaua kui osati vanakeelt, oli vхimalik neid lugeda. Tulevikus oleksid sддrased juhuslikult sдilinud fragmendid olnud arusaamatud ja tхlgitamatud. Vхimatu oli ьkskхik mis tekstilхiku vanakeelest uuskeelde tхlkida, kui see ei puudutanud just mхnd tehnilist menetlust vхi mхnd vдga lihtsat igapдevast tegevust vхi kui see ei olnud oma suunitluselt хigeusklik (uuskeele termin oleks heaoimlik). Tegelikult tдhendas see, et ьhtegi raamatut, mis oli kirjutatud enne 1960. aastat, polnud vхimalik tдielikult tхlkida. Revolutsioonieelset kirjandust sai tхlkida ьksnes ideoloogiliselt, s. t. muuta nii sisu kui vormi. Vхtame nдiteks ьldtuntud passuse Iseseisvusdeklaratsioonist:

Neid tхdesid me peame endastmхistetavaks, et kхik inimesed on loodud vхrdseks, et Looja on neile andnud teatud vххrandamatud хigused, sealhulgas хiguse elule, vabadusele ja хnnetaotlusele. Et nende хiguste tagamiseks asutatakse inimeste poolt Valitsusi, mis ammutavad oma vхimu valitsetavate nхusolekust. — Et kui iganes mхni Valitsusvorm muutub neile eesmдrkidele ohtlikuks, on Rahval хigus seda muuta vхi дra kaotada ja asutada uus Valitsus...

Oleks olnud tдiesti vхimatu seda uuskeelde tхlkida, nii et originaali mхte oleks sдilinud. Kхige lдhemale sellele oleks jхutud sel teel, et kogu see passus oleks neelatud ьhteainsasse sхnasse roimoim. Tдielik tхlge oleks saanud olla ainult ideoloogiline tхlge, millega Jeffersoni sхnad oleksid muutunud panegььrikaks absoluutsele valitsusele.

Ja tхepoolest, suur hulk minevikukirjandust oligi juba sel meetodil ьmber kirjutatud. Prestiiюi kaalutlustel oli soovitav teatavate ajalooliste isikute mдlestuse sдilitamine, viies aga samal ajal nende pдrandi kooskхlla ingsotsi filosoofiaga. Mitmed kirjanikud, nagu Shakespeare, Milton, Swift, Byron, Dickens ja mхned teised, olidki juba tхlkimisel: kui sellega oleks valmis jхutud, oleksid nende originaalteosed koos kхige muu minevikukirjandusest sдilinuga lдinud hдvitamisele. See tхlkimine oli aeglane ja vaevanхudev tegevus ja polnud loota, et sellega oleks enne XXI sajandi esimest vхi teist aastakьmmet maha saadud. Oli olemas ka suur hulk puht utilitaarset kirjandust — hдdavajalikud kдsiraamatud ja muu sддrane, mida tuli samal kombel tццdelda. Just peamiselt sellest, et anda aega ettevalmistavaks tхlketццks, oligi lхplik ьleminek uuskeelele mддratud alles aastale 2050.

____

2) Liitsхnu, nagu kхnekirjur, esines muidugi ka A-sхnastikus, aga need olid lihtsalt suupдrased lьhendid ja neil ei olnud seda erilist ideoloogilist varjundit. [back]